Vuõiggvuõđmeâldlaž äimmõspolitiik veäkka vueiʹtet staaneed säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš 

Säʹmmlaž kulttuur staanummuž diõtt äimmõsmuttâz tuõʹllʼjummuš da tõõzz šiõttlõõvvmõš lij vieʹltʼtem. Äimmõstååimai plaanummšest feʹrttai tääʹrǩeld väʹldded lokku vuõiggvuõđmeâldlažvuõttvaikktõõzzid. Äimmõspaneel õiʹdde puättam mošttõspõʹmmai čuäjat kõskksaž säʹmmlaid kuõskki kõõččmõõžžid, koid vueiʹtet äuʹǩǩeed äimmõspolitiik vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ ärvvtõõllmõõžžâst. Pueʹttiääiʹjest tän tuâj tuärjjad še ođđ äimmõslääʹjj nuäjja alttuum säʹmmlaž äimmõs-suåvtõs. 

Aarktlaž vuʹvdd pakkan jåʹttlubun ko jeeʹres maaiʹlm da muuttâs vaaikat jeäʹrben säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõʹšše. Säʹmmla lie samai rännʼjeei äimmõsmuttâz häiʹttvaikktõõzzid.  Rännʼjemvuõtt šâdd ouddmiârkkân sääʹm meer uuʹcces meäʹrest, kulttuur vaarlvuâlaž statuuzzâst da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâttmõõžž oudldõõzzi rââššmõõžžâst.  

Äimmõstååimaid taarbšet säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da kulttuur staanummuž vääras. Lij vääžnai valmštõõllâd äimmõspolitiik nuʹtt, što vääʹldet lokku säʹmmlai vuõiggâdvuõđid. Meeraikõskksaž vuõiggâdvuõttšõddmõõžž čuäʹjte, što jõs äimmõstååimain ǩiâvv ǩeähneld, tõt vuäitt viikkâd alggmeeraid kuõskki ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži õõlǥtõõzzid vuâstta tuejjummša.  

“Äimmõsmuttâz tuõʹllʼjummuš ǩieʹppad säʹmmlaid tillʼlõõvvi äimmõsmuttâz vuõiʹǧǧes hääiʹtid. Äimmõspolitiikâst säʹtte kuuitâǥ pannvuõiʹǧǧest leeʹd še ǩiõldlaž vaikktõõzz, jõs ouddmiârkkân ođsmeei energia raajjmõš ǩeâštat mäddâânnmõõžžâst äʹrbbvuõđlaž säʹmmlai jieʹllemvueʹjjivuiʹm. Vaikktõõzzi ouddtuʹmmjummuš lij vääžnai, što vueiʹtet cõõggõõttâd risttreeidaid da ǩiõldlaž vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõttvaikktõõzzid”, tuâtt Lääʹddjânnam äimmõspaneel vuäzzlaž, professor Jouni Jaakkola 

Vaikktõõzzi ärvvtõõllmõš da seuʹrrjummuš vieʹǩǩen vuõiggvuõđmeâldlaž äimmõspolitiik plaanummša 

Äimmõslääʹjj õhttân täävtõssân lij raʹvvjed äimmõstååimai vuõiggvuõđmeâldlažvuõtt da staaneed vueʹzzstes säʹmmlai oudldõõzzid juäʹtǩǩed da viikkâd ooudâs jiijjâz ǩiõl da kulttuur. Äimmõslääʹǩǩ õõlǥat äimmõstååimai vuõiggvuõđmeâldlažvuõttvaikktõõzzi ärvvtõõllmõõžž. Äimmõspaneel ođđ mošttõspõʹmmai taʹrjjad kuånstid säʹmmlaid kuõskki vuõiggvuõđmeâldlažvuõttvaikktõõzzi ärvvtõõllmõʹšše. 

Säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest kõskksaž kõõččmõõžž äimmõspolitiik valmštõõllmõõžžâst lie ouddmiârkkân aauʹǩi da hääiʹti juâkkjõõvvmõš di vaikktõõzz säʹmmlai piʹrǧǧummša, jieʹllemvueʹjjid da tiõrvâsvuõʹtte. Seämma ääiʹj âlgg väʹldded lokku še tuʹmmjemtuâj valmštõõllmõõžž: lij-a säʹmmlai vuässadvuõtt staanuum siʹjjid kuõskki äimmõspolitiik tuʹmmjemtuâjast da lij-a ouddmiârkkân säʹmmlai äimmõs-suåvtõõzz puuʹtʼtam teâttvuâđđ välddum lokku valmštõõllmõõžžâst? 

“Vuõiggvuõđmeâldlaž äimmõspolitiik oudldõssân lij sääʹmkulttuuʹre tillʼlõõvvi vaikktõõzzi fiʹttjummuš.  Taarbšep systemaattlaž vuåppâmteâđ äimmõsmuttâz da äimmõspolitiik kulttuurlaž, ǩiõlʼlaž, jieʹllemvueʹjjlaž da tiõrvâsvuõđlaž vaikktõõzzin säʹmmlaid, što äimmõstååim jie viiǥǥče säʹmmlaž jieʹllemnääʹl väʹlddkulttuuʹre õhttõõttmõʹšše. Näkkam seuʹrrjemriâššmõõžž raajjmõs tuärjjče äimmõspolitiik vuõiggvuõđmeâldlažvuõđ”, tuâtt tuʹtǩǩeeidåhttar Klemetti Näkkäläjärvi. 

Säʹmmlaž äimmõs-suåvtõs raʹvvai vuõiggvuõđmeâldlaž äimmõspolitiik teâttvuâđ da säʹmmlai vuässadvuõđ 

Säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest vuõiggvuõđmeâldlaž äimmõspolitiik kõõskâst lij säʹmmlai vuässadvuõđ staanummuš äimmõstååimai valmštõõllmõõžžâst. Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin lij kõskksaž rool säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjji da äʹrbbvuõđlaž teâđ vääʹltummšest äimmõspoliittlaž tuʹmmjemtuõjju. 

Ođđ äimmõslääʹjj mieʹldd äimmõspolitiik valmštõõllmõš tiuddii säʹmmlaž äimmõs-suåvtõõzzin. Tõn tuâjjan lij uʹvdded ciâlklmid äimmõspolitiik plaanivuiʹm da puuʹtʼted teâttvuâđ äimmõstååimai vaikktõõzzi ärvvtõõllmõʹšše da seuʹrrjummša sääʹmkulttuur da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ǩiõččâmvueʹjjest. Riikksuåvtõs nõõmii säʹmmlaž äimmõs-suåvtõõzz 24.8.2023.  

“Säʹmmlaž äimmõs-suåvtõs lij meeraikõskksânji še jiijjâsnallšem, teʹl tõn tuâjast õhttee alggmeerai äʹrbbvuõđlaž teâtt da akateemlaž teâtt. Lääʹddjânnmest lij vueiʹttemvuõtt tåimmad meeraikõskksaž vuäppsen alggmeervuõiggâdvuõđi oouʹdummšest äimmõspolitiikâst”, teäddad Jouni Jaakkola.  

Lââʹssteâđ